Tee

Õhtu pime,ise pime.
Päike loojas,
hingesoojas.
Tahaks teada üht,
kuid teada saan ma teist.
Miks on nii,
miks on naa,
aga mitte hoopis teisiti.

Saladus,see ongi tõde,
ole loll või hoopis nõder.
Asju palju on,kuid tean,
mina väga vähe ikka.
Mõtlen siin ja astun seal,
kasu tolku midagi seal ikka.

Ref: Valgus minu hinge poeb,
pimedus ta hambaid loeb.
Karjub,kisab tema siis,
kuigi teha pole midagi.

Siis ma astun läbi pargi,
nukker meel ja pisar silmil.
Puud ja põõsad teed mul näitavad ja
ise suundun mööda.
Mis see on ja kes see on,
aru enam isegi ei saa.

Astun,astun,mööda tatsan,
paljust mis on tähtis mul.
Edasi siis viib küll minu tee,
mil viit on tundmata.
Mis siis oli,
kes siis tuli,
teab vaid ainult see,
kes oli teel...


tegemist viisistatud (!) lauluga, seega asjatundjate arvates ei pruugigi päris täppis asi olla,aga vähemalt mina tean, kuda asi olema peaks ;)